Salam! Täna hommikul olid jälle kraanad väljas. Sisemini lendava taldreku ümber paigaldati järjekordset betoonplokkide rivi. Eelmine nädal toimus nimelt naaberkvartalis hotellis Intercontinental terrorismivastane konverents, kus otsustati turvalisuse taset mõnevõrra tõsta jälle. Interconi väravas on betoonikamakatest laotud imekitsas vigursõidu rada. Mina ei riskiks isegi oma 88. a. golfiga sealt läbi keerata. Kohalikud oma pikkade valgete autodega on püstihädas. Viimasel ajal lasen autojuhil end tänaval enne turvatsooni algust maha panna ja lähen jala edasi. Autojuht on selle peale ülirõõmus ja räägib kõigile, kui toredad poisid ikka eestlased on.
Liiklusest veel, et leidsin üsna hea võimaluse jala kontorist serveriruumi minekuks. Tuleb minna pool km tagasi, üle silla ja siis teisel pool teed on päris hea lai kõnnitee. Selle ääres on hulk söögikohti, muusikapood (kust saab Mohammed Abdu plaate osta), säästumarket (Tamimi), apteek (ravumid on siin väga odavad), linna ekslusiivseim abaya-pood ja palju muud põnevat. Hea on see, et kogu tee saab jalutada vastassuunavööndis. Mõned taksojuhid on siin nii viisakad, et ei signaalita ega pea kinni, kui on selgelt näha, et ma lähen teisele poole. Lõpus tuleb mööduda ehitusest, kust pidevalt kive ja prahti alla loobitakse aga seal on ruumi päris suure kaarega mööda minna.
Eile oli see päev, mil naised meestega koos söömas tohivad käia. Sestap ei olnud meeste poolel ühtki vaba kohta ja jäin ilma söömata. Aga ei olnud hullu, sest nagu Priit rääkis, on Interconis tõepoolest igas toas tea-set. Veekeedukann, teekann, kaks tassi ja hulk teepakke. Teepakke eriti juurde tuua ei raatsita, kui tip-i ei anna. Täna ostan Tamimist korralikku teed, rõve ju solgutada tualettpaberit kannus idamaise teekultuuri hällis.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar