Esimene õhtu

Lendasime Eestist otse “sajandi tormi” eest ära. Kopenhaagenis jäi lend tunnikese tuule tõttu hiljemaks, kuid siiski toimus. Londonis jäi järgmine samuti hiljaks, kuid veel toimus. Napikas. Ar-Ryiadhis selgus et üks kohver jäi lindilt tulemata. Tuli seista pikas kadunud asjade sabas, kus kõrval üks kohalike oludega kursis oleva vana oletas, et kadunud kohvreid leiab siin maal paari nädala pärast mustalt turult. Peab tunnistama et Ryadhi lennujaam on suur ja uhke, ikka kividest ja silmailu arvestades tehtud mitte mingi õõvastav plekkkast nagu enamus lääne lennujaamu. Eks nad teavad et esimene mulje riigist peab olema hea.

Kui tulema hakkasime ei teadnud me midagi mis kohapeal saab. Oli nagu ette teatatud, aga vastust polnud saanud kas keegi vastu tuleb, kus ööbime jne. Lülitasin kohapeal telefoni sisse ja sõnumid tulid – hotell olemas, autojuht vastas, kõik korras. Viimase peal.

Teel lennujaamast oli mitu püssimeestega teeblokki, kus vaadati auto üle ja küsiti passe. Eriti olid need siseministeeriumi ufohoone läheduses, nimelt lasti just nädalake varem üks selle maha külg al-Quaeda poolt õhku... Meie hotell on kohe selle hoone naabruses, ja hotelli ümber turvaringid betoonblokkidest – välisest saab veel autoga läbi, kui püssimehed on kapotialuse ja pagasiruumi pommivabaks tunnistanud, sisemisest saab vaid jala läbi. Keegi tohi saada enda püssirohtu täis topitud autoga maja külje alla sõita. Hotelli uksel on kontroll nagu lennujaamas – kotid läbi valgustaja ja ise läbi piiksuva värava. Kui piiksumise peale pabistama hakkad siis viipab turvamees sõbralikult – ma tean küll et piiksub, aga mine aga; ega mind ei huvita mis sul seal tegelikult on.

Pildil on hotelli naabruses olev siseministeeriumi UFO-hoone. Lisaks huvitavale kujule on näha selle külje all olevad tellingud. Need ei ole mitte niisama, vaid seetõttu et nädal varem lasi al-quaeda maja külje all pommi õhku, mis tappis palju inimesi ja lisaks lõhkus kogu maja ühe külje aknad.