Esimene päev

Hommikusöögil hotellis anti tunda kuulsat araabia külalislahkust: pakuti mitu korda teed. Ja kordagi ei toodud. Ma ei tea, võibolla nägime liiga õudsad välja. Autojuht, kes pidi eelmisel õhtul meid lennujaamas ootama otsustas teha tagasi ja meie pidime omakorda teda 1.5 tundi ootama kokkulepitud ajast üle.

Laekusime objektile. Kõik oli täpselt nii nagu ma kartsin – serverid mis pidid ”valmis” olema, olid enamus rõõmsalt pappkastidest välja võtmata. Voolu ei olnud, rääkimata võrguühendustest. Enamikke teisi vajalikke seadmeid alles ehitatakse ja mõni neist pidi valmis saama ”veebruari alguseks”. Inšallah nagu araablased ütlevad, mis tähendab ”kui allah soovib”. Lõuna-euroopa keeles vastaks sellele umbes hispaaniakeelne väljend ”manjaana”. Peamine vahe on ehk selles et. Kui ühel arvututest koosolekutest soomlasi kohtame kes seal umbes sama projektiga paar kuud on tegelenud, siis tegi neile palju nalja meie usk kuu lõpuks kõigega valmis saada, ning ka nende jutus oli iga teine sõna inšallah. Ei käi siin maal asjad nii kiirelt. Igatahes lubatakse, et ”kõik saab homme valmis”, saame voolu, võrguühendused, serverid installeeritakse jne.
Vähemasti kontoris ollakse külalislahked ja saab nii uksekaardi kui Internetiühenduse mis mujal maailmas oleks välisfirma töötaja suhtes ennekuulmatu.

Käime Al Faisalia kaubanduskeskuses uues Ryiadhi downtown-is, nagu üks kohalik ütleb. Vaatame ringi kõik euroopa riidebrändide butikid on olemas, põhiliselt naiste riided. Zara, Benetton, Espirit, Mango – you name it, they have it. Igatahes parem valik kui Tallinnas. Kui aga vaatad ringi, et kes seal ostlevad, siis tundub et selle hooaja värv pole mitte see mis poeriiulitel, vaid on hoopis must. Pealaest must kergest riidest laia lõikega rüü mille nimi on vist abaya, pea on kaetud, enamikel silmad august paistmast, osadel kõik kinni kaetud. Mõned julged jätavad siiski näo katmata, eriti välismaiste rassitunnustega märkidega naised. Viimne kui üks naine on selliselt riides ja kuulu järgi saavat usupolitseilt karmilt karistada kui käed või midagi peaks paistma...

Ja need silmad, mis paistavad, on mustad, salapärased ja imeilusad... Neil on ju isegi eraldi toode kohl mis tähendab spetsiaalset silmakosmeetikat naistele, kelle ainus väljapaistev kehaosa on silmad. Otsustades nende järgi kellest rohkem näha on võib arvata et idamaine ilu nende kohta eriliselt küll ei käi, pigem nagu igal pool mujal maailmas – mõned kaunitarid, mõned koletarid ja enamus nende vahepeal. Eks ka koledust aitab muidugi abaya hästi katta, mõned naised paistavad nende all ikka päris tünnid mis tünnid.

Meeste kohalik ”moeriie” on valge või rohehas-pruun pikk ürp, ning eriti Ryadhi kand meeste hulgas populaarne punase-valgekirju pearätik (kaffia peaks selle nimi olema), mis on enamasti agal-iga kinni vajutatud (see on kaamelikarvadest punutud kahekordne rõngas), kuid päris paljud mehed on leiutanud igasuguseid huvitavaid viise kuidas pearätti kanda – küll on osadel lihtsalt ilma agal-ita vabalt, ja küll on igasuguseid meetodeid kuidas pea kohale või muidu üll seda voltida. Araabia lahe (meil öeldase Pärsia laht) ääre maades on jällegi tavalisem üleni valge kostüüm, nii rätik kui selga käiva ”pidžaama” osas. Tegelikult uues keskuses käivad mehed ikka tavaliselt ja läänelikult riides, eriti noored. Võibolla ka naised, ei tea, võibolla pole nende riideid lihtsalt musta rüü alt näha?

Tänaval on naistega lihtne – neid seal lihtsalt pole. Pikim maa mida naine läbib on poe uksest autoni. Enamat pole lihtsalt kombeks, sest naise töö on teadagi kodu: laste kasvatamine (ja ostlemine). Poes käivad naised kas kahe-kolmekaupa või perega. Mitte kunagi üksi.

Jalutame tänaval ümber kvartali, mille tänavaäärsed poed müüvad kõik sisustuskaupu. Möödub üks tüütaja-müügimees, kes pakub oma säästumarketi stiilis kilekotist müüa soodsalt püksirihma ja sokke. Suudame viisakalt keelduda.

Tänaval on tohutu liiklus, õhtuse tipptunni ajal kuuleme vähemalt paar korda kuidas põmm ja põmm autod teineteist müksivad. Juhid tulevad autost välja, suruvad viisakalt kätt ja seletavad politseiga asju selgeks. Tuututamine käib koguaeg niikuinii.