Otsustan minna lõpuks ometi korra vanemasse kesklinna kui kõrghoonete keskus. Istun taksosse ja palun sõidutada downtowni. Mis osutub päris raskeks ülesandeks. Pärast mitut minutit vestlust kus ma püüan oma inglise keeles seletada vanalinn, kesklinn, keskus, raekoja hoone jne arvab et võibolla ma tahan sõita King Faht University juurde (mis on täiesti linnast väljas nagu hiljem uurisin) annan alla ja näitan käega, viige mind siis sinna suure Kingdom Toweri juurde. Torni pääsu ma üles ei leia ja sõidan sealt hotelli, et otsida linnakaardilt konkreetne linnaosa ja väljak mis peaks nn vanalinnas asuma. Teisel katsel õnnestub isegi taksojuhil aru saada kuhu tahan ja ta viib mind kohta mis ongi vist vanalinn. Iseasi kui vana ühe 30-aastase linna vanalinn saab üldse olla. Seal on küll mingi liivakivist liivaloss mis tundub et on sel sajandil ehitatud. Aga mõned kaubanduskeskused hooned ja üks suur mošeed on ikka päris muljetavaldavad.

Vanalinnas nägin ka usupolitsei ära – kui algas palveaeg ja poed kinni pandi (nagu ikka palveajal nõutakse), siis kimasid kaks vormis meest riigivappidega džiibiga mööda poodiderea esist tänavat ja lärmasid megafoni kaudu läbi lahtise akna : „pange poed kinni, palveaeg, kohe poed kinni, trahvi saate muidu, kohe palvele minek kas ei saa aru või, kohe poed kinni, ... !”. Või midagi sellist, kui ma õigesti aru sain.